Eestis on viljatusravi mugav ja pereloomet toetav. Siin on lubatud nii sperma- kui ka munarakudoonorlus ning erinevad IVF-protseduurid. Ka puuduvad piirangud viljatusravi soovivatele inimestele – last võivad soovida nii abielus kui ka kooselavad paarid ning ka üksikud inimesed ja samasoolised paarid. Haigekassa kompenseerib kuni 41 aastaste naiste viljatusravi. Teistes riikides on viljatusravi reguleeritud erinevalt. Seadusandluses määrab rolli nii iga riigi usuline ja kultuuriline taust kui ka kartus ebaloomulike suhete kujunemiseks doonorite, vanemate ja laste vahel.
• AMEERIKA. Viljatusraviga seonduvate uuringute ja protseduuride eest tuleb valdavalt ise maksta, kuigi osariikide toetus varieerub. • INGLISMAA. Esmased uuringud teostatakse riigipoolse ravikindlustuse rahadest, kuid ootejärjekorrad on pikad. Seetõttu eelistatakse sageli maksta või kasutada erakliinikut. Tingimused riikliku toetuse saamiseks hõlmavad muuhulgas näiteks: – Protseduuride teostamist enne 40 aastaseks saamist – Kehamassiindeksit (BMI) vahemikus 19-29 – Mõlemad partnerid peavad olema lastetud (sh ei tohi paaril olla adopteeritud ega varasematest suhetest pärit lapsi) – Mehe/naise steriliseerimisest tingitud viljatusravi ei toetata • ROOTSI. Riiklikud kliinikud pakuvad uuringuid ja protseduure, kuid ootejärjekorrad on pikad. Viljatusravi vajav paar peab olema suhtes vähemalt aasta, (kuid näiteks Šveitsis peab paar ka abielus olema). • IISRAEL. Riik katab kõik viljatusravi kulud igale Iisraeli naisele kuni kahe lapse saamiseks, sh üksikutele naistele ja lesbipaaridele. Ka embrüo siirdamine surrogaadile on riigi poolt rahastatud. Euroopas on surrogaatlus teatud tingimustel lubatud Inglismaal, Kreekas, Venemaal ja Ukrainas. • UUS-MEREMAA. Riik katab 1-3 protseduuri, kui viljastumine on raskendatud (seaduses) kindlaksmääratud põhjustel. • SAKSAMAA. Spermadoonorlus on lubatud, kuid embrüokaitse seadus keelab munarakkude annetamise ja surrogaatluse. Lubatud on kultiveerida nii palju embrüosid, kui siirdatakse (1-3 IVF-i kohta). Siirdamiseelne embrüo skriinimine (PGD) ning soo määramine on keelatud. Ka embrüote külmutamine hilisemaks kasutamiseks on keelatud. Vaid teatud juhtudel on lubatud munarakke külmutada. Riik maksab maksimaalselt 50% kuni kolme IVF-tsükli kuludest ja seda vaid abielus paaridele, kus naine on alla 40 aastane. Paaridel, kes pole abielus, tuleb viljatusravi eest ise tasuda. • PRANTSUSMAA, ITAALIA. Mõlemad riigid on tugevalt seotud katoliku kirikuga. Kirik aga on viljatusravi vastu seoses embrüote hävitamisega ning leiab, et soojätkamine peaks aset leidma vaid mehe ja naise vahel seksuaalakti kaudu. Sellest tulenevalt on üksikutele naistele ja homoseksuaalsetele paaridele IVF keelatud. Itaalias on keelatud munaraku- ja seemnerakudoonorlus. IVF on lubatud püsivas suhtes heteroseksuaalsele paarile, kes elab koos ja on lapsesaamiseks sobivas vanuses.