Energiajookide puhul on tegemist kofeiini või selle asendusaineid sisaldavate jookidega, mis lubavad kurnatuse ja väsimuse seisundis lisaenergiat. Energiajoogi peamine komponent kofeiin on närvisüsteemi simulant, mis tõstab vererõhku, parandab aju ja lihaste varustamist hapniku ning toitainetega, suurendab südamelöökide arvu ja südame töö efektiivsust. Kofeiin toimib ka diureetikuna ehk vee väljutajana. Tänu …
Triin Laisk-Podar kaitses 2015 aasta oktoobrikuus Tartu ülikoolis naiste viljatuse geneetikat käsitleva doktoritöö Andres Salumetsa, Marina Aunapuu ja Maire Petersi juhendamisel. Uurimustöös leiti, et menopausi algusaega mõjutavad geenivariandid on seotud munasarjades toimuvaid protsesse peegeldavate näitajate ja viljatusravi tulemuslikkuse parameetritega. Tulevikus võiks selliseid geenivariante kombineerida kliiniliste andmetega ja kaaluda võimalike biomarkeritena, …
Kunstlik viljastamine ehk IVF muutub nii teaduse arengu, haigekassa toetuste kui ka sünnitusea kasvamise tõttu aina levinumaks. Ometi käivad sellega kaasas mitmed tabud ja eelarvamused. Tegemist on justkui loodusele või Jumalale vastu astumisega ja selle tulemusena võiks eeldada, et „IVF lapsed“ on füüsiliselt või vaimselt ebaterved lapsed. Postitus, mida praegu …
Sissejuhatus. Euroopas käib äge arutelu doonorluse eetilisusest ja info jagamisest osapoolte vahel. Kas doonorluse abil lapse saamine on moraalselt aktsepteeritav, võttes arvesse, et need lapsed ei kasva koos oma bioloogiliste vanematega? Kuigi terve rida riike on otsustanud viimastel aastakümnetel lubada üksnes avatud doonorlust, lubavad teised riigid üksnes anonüümset doonorlust. Kuidas …
Eelmisel aastal sündis Eestis ligi 14 000 last. Enamik vastsündinutest on terved ning vähe sünnib väärarengutega lapsi. Seda tänu looduslikule valikule, mis varakult patoloogilise raseduse katkemiseni viib. Kuni 70% viljastunud munarakkudest ei lõppe lapse sünniga, kuna embrüo ei suuda emakaseinale kinnituda või katkeb rasedus esimese 12. rasedusnädala jooksul. Raseduse vältel …
Teadlikuks pereplaneerimiseks on uudse võimalusena saadaval test, mis aitab välja selgitada, milline võiks olla vanemate tõenäosus geneetilist haigust põdeva lapse saamiseks: CGT (ingl k Carrier Genetic Test) on meetod, mis võimaldab DNA analüüsimise teel kindlaks teha, kas tulevase vanema geenides leidub monogeenseid ehk ühe geeni poolt kontrollitavaid haiguseid põhjustavaid mutatsioone, …
Igal naisel ja mehel, kes on pidanud viljatusravi läbima on oma lugu rääkida – kõik lood mõtlema panevad ja kurvad oma reaalsuses. Toome teieni loo ühest vaprast naisterahvast, kes soovib jagada oma lugu 10 aastat kestnud viljatusravist, mille õnnelik lõpp oli munarakudoonori kasutamisega viljatusravis. Meie lugu algas juba väga pikka …
Hea uudis on see, et munaraku viljastumiseks ja rasestumiseks on vaja vaid ühteainsat seemnerakku. Saavutamaks seda, et parim munarakk kohtub parima spermiga, on loodus kujundanud naise kehast takistusraja, mis vilkad spermid tõeliselt proovile paneb. Nimelt peavad spermid tupest liikuma mööda emakakaela emakasse ja sealt edasi munajuhadesse, kuid suur osa seemnerakke …
Lugesin hiljuti postitust emaks ja naiseks olemisest. Autor käis välja mõtte, et oleme paremad vanemad, kui oleme enne laste saamist iseend tundma õppinud ega peaks laskma end mõjutada ühiskonna ootustest sünnitada kahekümnendates, ka 30-40ndates lapse saamine on suurepärane. Hilisemas eas sünnitamisega aga viit-kuut last üldjuhul ei sünnita, nii et millised …
Rääkides viljakusest, ei saa mööda minna viljatusest. Viljatuse põhjuseid on erinevaid, kuid Eestis on üheks sagedasemaks naisepoolse viljatuse põhjuseks munajuhade kahjustusest või sulgusest tingitud tubaarne ehk munajuhaviljatus. Näiteks üks kunstliku viljastamise efektiivsust hindava raporti kohaselt on munajuhaviljatus Eestis kõige levinum (46%) diagnoos viljatusraviga seotud raviarvetel (kuigi siin tuleb silmas pidada, …