Mida arvatakse viljatusravist?

Esimese lapse saamist lükatakse aina kaugemale tulevikku. Nii ühis- kui keskkonna muutused on kaasa toonud viljakusprobleemide kasvu. Kuigi probleem süveneb, on lasteta inimeste ning viljatuse põhjuste ja kehavälise viljastamise mõistmine pigem kesine ja kultuuriruumist sõltuv. Eestis läbi viidud anonüümne küsitlus, kus osales 90 naist ja 10 meest, annab aimu kodumaal …

PGS 2.0 – embrüo geneetiline testimine

Loomuliku viljastumise tõenäosus igas kuus on ~25-30%. Kunstliku viljastamise eri metoodikate abil on tõenäosus veelgi väiksem. Arvatakse, et peamiseks põhjuseks on vale kromosoomide arvuga ehk aneuploidne embrüo või on probleeme embrüo siirdamisega. PGS (pre-implantation genetic screening) ehk embrüo siirdamiseelne skriining on tehnoloogia, mida on paarkümmend aastat kasutatud, et kunstliku viljastamise …

Munarakudoonori lugu

Kas oled kaalunud munarakudoonoriks hakkamist? Tahaksid sellest rohkem teada? Või tekitab see mõtegi ebameeldivust? Alljärgnevalt saab lugeda lapsega 31-aastase naise kogemusest – miks ja kuidas ta enda munarakke annetas. Täname ka Fertility Clinic Nordicu munarakudoonoreid ja võtame meelsasti vastu uusi kandidaate. Rohkem infot: http://www.fertilityclinicnordic.com/doonorlus. 1. Kuidas sa jõudsid noore terve …

Munarakudoonori abil emaks

Käesolevas postituses jagame intervjuud 44-aastase naisega, kes sai emaks tänu munarakudoonorile. Siinkohal täname ka Fertility Clinic Nordicu munarakudoonoreid ja võtame meelsasti vastu uusi kandidaate. 1. Sinu lugu? Meie lugu algas juba väga pikka aega tagasi. Alustasime kooselu 90-ndatel ja loomulikult oli sellel ajal majanduslik olukord ebapüsiv ning me isegi ei …

Kunstlik viljastamine: mis on IUI, IVF, ICSI?

Pereplaneerimist alustades on viljakust võimalik mitmekülgselt parandada alustades tasakaalustatud toitumise ning treeningutega lõpetades toidulisandite, akupunktuuri ja ovulatsioonitestidega. Varasemates postitustes oleme käsitlenud nii naiste kui meeste viljatuse põhjuseid. Kokkuvõtlikult tingivad viljatusravi vajaduse meestel probleemid seemnerakkude kuju, arvu või liikuvusega ja naistel probleemid ovulatsiooni, munasarjade, emaka ning selle limaskestaga. Viljatuskahtluse korral soovitatakse …

Viljakuse anatoomia

Tahan rohkem teada – naise viljakusest Kas tahaksid saada naise viljakusega seonduvatest teemadest tervikpilti? Loe Horisondis ilmunud artiklit sellest, kuidas munarakud küpsevad, millised geenid mõjutavad menstruatsiooni ja menopausi. Kuidas toimub viljastumine, miks ja millised hormoonid (FSH; LH, östradiool, progesteroon) on selle jaoks olulised? Kuidas toimub IVF ehk kunstlik viljastamine? Miks …

Suguhaigused II

Paljud suguhaigused kulgevad ilma kaebusi tekitamata, mistõttu tasuks lisaks turvalisele seksuaalkäitumisele end ka regulaarselt testida. Millised on levinumad suguhaigused ning millised on nende haigustunnused? 1. KLAMÜÜDIA Peamiselt põhjustab klamüüdiabakter meestel kusiti ja naistel emakakaela põletikku. Haigus võib aga kahjustada ka neelu, pärasoolt ja kusepõit. Klamüüdiale on väga iseloomulik haigustunnusteta kulg. …

Sissejuhatus – suguhaigused I

Sügise lähenedes on suurepärane aeg üle vaadata oma seksuaalkäitumine ning veenduda, et ükski suguhaigus kimbutama pole tulnud. Suguhaigusi saab testida paljudes kliinikutes ning väga mugav on kasutada ka kodust testimisvõimalust. Selles ja järgnevas postituses räägime lähemalt, millal end testida ja mis ohud erinevate suguhaigustega kaasnevad. Suguhaigused on nakkushaigused, mis kanduvad …

“Oma” või adopteeritud laps?

Kunstlik viljastamine on teema, mis tõstatab dilemmasid, kergitab emotsioone ja kütab üles arutelusid. Üheks küsimuseks, mida eriti ei küsita, aga millest vajadus IVF-i järele alguse saab, on: miks me tahame „omaenda“ last. Kas oma laps on defineeritav bioloogia, geenide, sarnase välimuse-iseloomu vm kaudu? Kunstlik viljastamine on kulukas nii emotsionaalselt kui …

Seemnerakud laborist

Kunstlik viljastamine on edukas juba 1978. aastast. Lisaks embrüotele loodab tulevikumeditsiin ka sugurakke laboris „küpsetada“. Tavapäraselt tekivad seemnerakud munandite väänilistes torukestes. Juba emaüsas moodustab arenev embrüo rakukihi, mida nimetatakse epiblastiks. Epiblast koosneb tüvirakkudest, mis spetsiaalsete keemiliste signaalide – tsütokiinide – mõjul arenevad kõigiks vajalikeks rakkudeks. Teadlasi huvitav küsimus on see, …