Rääkides viljakusest, ei saa mööda minna viljatusest. Viljatuse põhjuseid on erinevaid, kuid Eestis on üheks sagedasemaks naisepoolse viljatuse põhjuseks munajuhade kahjustusest või sulgusest tingitud tubaarne ehk munajuhaviljatus.
Näiteks üks kunstliku viljastamise efektiivsust hindava raporti kohaselt on munajuhaviljatus Eestis kõige levinum
(46%) diagnoos viljatusraviga seotud raviarvetel (kuigi siin tuleb silmas pidada, et raviarvel võib olla märgitud ka mitu diagnoosi).
Aga mis tekitab munajuhaviljatust?
Munajuhadel on viljakuse seisukohast täita oluline roll – kui munasarjast vabaneb munarakk, peab just munajuha selle kinni püüdma ja õigele teele juhatama. Lisaks aitab munajuha spermatosoididel õigel ajal õiges kohas olla, et saaks toimuda munaraku viljastumine, ja kui see on toimunud, hoolitseb esimesed nädal aega värskelt tekkinud elu eest just munajuha, pakkudes embrüo varaseks arenguks turvalist ja soodsat keskkonda. Seega võib munajuhade töö häirumine ühel või teisel põhjusel tekitada olukorra, kui spermatosoidid ja munarakk ei leia üksteist ja viljastumist ei toimu, või ei saa viljastunud munarakk liikuda emaka poole ja jääb toppama munajuhas, kus võib sellisel juhul tekkida emakaväline rasedus.
Munajuhade kahjustumise peamiseks põhjuseks on munajuhade põletik ehk salpingiit, mille tekitajaks on enamasti sugulisel teel levivad bakteriaalsed haigused nagu gonorröa ja klamüüdia. Need haigustekitajad nakatavad naistel emakakaela ja kuseteid, aga teatud juhtudel võib põletik liikuda ka ülemistesse suguteedesse ja seal omajagu pahandust põhjustada. Nimelt on munajuhade sisemus väga keerulist labürinti meenutava ehitusega. Kui nakkus jõuab munajuhadesse, siis meie immuunsüsteem asub nakatunud rakke ründama ja need lõhutakse ära. Selle tulemusena kude armistub, tekivad liited ja labürint muutub läbimatuks.
Peamised alumiste suguteede infektsiooni tunnused naistel on suurenenud (mädane) voolus ja ebamugavustunne urineerimisel, ülemiste suguteede nakatumise korral võib lisanduda ka kõhuvalu. Kahjuks kulgeb väga suur osa (50% või isegi rohkem) klamüüdia- ja gonorröainfektsioonidest naistel eriliste sümptomiteta, mis tähendab, et haigus võib jääda avastamata pika perioodi jooksul. Mitmete seksuaalpartnerite korral loob see ka head tingimused nakkuse laiemaks levikuks.
Uuringu kohaselt on Eestis noorte (18-35 aastaste) naiste seas klamüüdiaga nakatunuid ligikaudu7%, ja umbes pooled Eestis diagnoositud munajuhaviljatuse juhtudest võivad olla tingitud varasemast klamüüdiainfektsioonist.
Klamüüdiast tingitud tüsistused sõltuvad mitmetest teguritest, näiteks on tõenäosus viljatuse tekkeks suurem peale mitut klamüüdiainfektsiooni episoodi. Palju sõltub ka sellest, milline on organismi immuunreaktsioon infektsioonile – liiga “uimane” või just vastupidi, liiga äge immuunvastus suurendavad tõenäosust koekahjustuste ja viljatuse tekkeks.
Immuunreaktsiooni iseloom omakorda sõltub sellest, millise konkreetse bakteritüvega on tegu, kui tasakaalus on tupe mikrofloora (ehk kui palju ja milliseid häid baktereid tupes leidub) ja millises menstruaaltsükli faasis nakatumine toimub. Oma roll on ka naise geneetikal – varieeruvus immuunvastusega seotud geenides mõjutab teataval määral ka immuunreaktsiooni tugevust ja seega ka tõenäosust viljatuseni viiva koekahjustuse tekkeks.
Arvestades munajuhaviljatuse laia levikut Eestis, on kõige kurvem see, et tegu on pea ainsa viljatuse põhjusega, mida tegelikult annaks paljudel juhtudel vältida. Seega on ka siin kontekstis asjakohane rõhutada juba teada-tuntud hea seksuaaltervisega kaasas käivaid soovitusi: kasuta kondoomi, kontrolli end (ja palu sama teha ka partneril) suguhaiguste suhtes ning külasta regulaarselt naistearsti.
Kui soovid veelgi rohkem teada, registreeri end seminarile, kus räägime munajuhaviljatusest ja teistest viljatuse põhjustest pikemalt.
https://www.facebook.com/events/907448689308863/