Kuigi kunstiajaloos on naisekeha olnud ülima viljakuse sümboliks juba aastasadu, siis tegelikult on inimene üks suhteliselt väheviljakas liik – ka kõige viljakamas eas on tõenäosus ühe menstruaaltsükli jooksul rasestuda umbes 30% (see tähendab, et 100-st rasestuda soovivast naisest õnnestub see ühe tsükli jooksul 30-l). Mis siis on peamised naise viljakust mõjutavad tegurid?
Suguküpsuse saabumist tähistab naistel menarhe ehk esimene menstruatsioon. Euroopas algab tütarlastel esimene menstruatsioon tavaliselt 12-13 aasta vanuselt, Eestis on keskmiseks vanuseks menarhe ajal märgitud samuti umbes 13 aastat. Suguküpsus on väga tihedalt seotud toitumise, kehakaalu ja erinevate keskkonnafaktoritega, aga üldine tendents on, et menarhe ja puberteet saabuvad üha varem. Lisaks on uuringud näidanud, et menarhe vanuse kujunemisel mängivad väga olulist rolli ka mitmed geenid, mis mõjutavad näiteks kehakaalu, keha rasvaprotsenti ja hormoonide toimet.

Naise viljakuse üheks peamiseks mõjutajaks on munasarjades olevate munarakkude arv ja kvaliteet ehk ovariaalne reserv.
Paradoksaalsel kombel on naisel munarakke kõige rohkem (umbes 6-7 miljonit) looteeas ja suurem osa neist hävib programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi tõttu enne sündi. Kuigi enne puberteedi ja menarhe saabumist aktiivset munarakkude küpsemist ja vabanemist ei toimu, hävib neid apoptoosi tulemusel endiselt ja nii on suguküpsuse saabudes munasarjades alles umbes 400 000 munarakku. Nende ligikaudu 40 aasta jooksul, mis jäävad menarhe ja menopausi vahele, küpseb ja vabaneb ovulatsiooniga igakuiste menstruaaltsüklite jooksul kokku umbes 400 munarakku ja menopausi hetkeks on neid munasarjades alles alla 1000. Mis saab aga ülejäänud munarakkudest? Munarakud nimelt ei küpse üksikult, vaid küpsemist alustab suurem hulk rakke, millest enamus ühel või teisel põhjusel välja praagitakse. Seega toimub suuremat sorti munarakkude raiskamine, kõik selle nimel, et igas tsüklis saaks välja valitud ja ovulatsiooni-nimelise protsessi käigus vabastatud just see kõige-kõige parem ja kvaliteetsem munarakk.
Seetõttu on naise viljakus kui selline üks üsna muutuv suurus. Tõepoolest, tõenäosus edukalt rasestuda ja rasedus lõpuni kanda hakkab vähenema peale 30.-dat eluaastat ja 40-aastaselt on tõenäosus ühes menstruaaltsüklis rasestuda juba alla 5%. Mis on selle põhjuseks? Keskkooli bioloogiatunnis räägitust on ehk meeles, et munarakke elu jooksul juurde ei teki, ja nagu Ines laulis, siis “kõik mis sa teed, teed endale”. See tähendab, et eelpool kirjeldatud munarakkude küpsemise eripärade tõttu on 30.-dates eluaastates nende arv oluliselt vähenenud ja munarakud on kolm aastakümmet olnud kokkupuutes erinevate keskkonnamõjudega, mis võivad munarakkude kvaliteeti mõjutada.
Seega on 35-aastaselt oluliselt vähem munarakke, mille hulgast see kõige-kõige parem valida, ja võib juhtuda, et “kõige-kõige parem” tähistab juba “enam-vähem OK kvaliteediga” või “käib kah” rakke.
Naise viljakuse lõppu tähistab aga menopaus ehk viimane menstruatsioon, mille saabumise hetkeks on munarakkude arv munasarjas langenud alla kriitilise piiri. Tegelikkuses kaob lastesaamisvõime enamikel naistel juba 5-10 aastat enne menopausi, mis üldiselt saabub 40-60 aasta vanuses (keskmiselt 50-51 aastastel naistel). Teatud juhtudel võib menopaus saabuda ka enne 40.-dat eluaastat. Sellisel juhul on tegu enneaegse menopausiga, mis puudutab umbes 1% naisi. Nagu menarhegi puhul, mõjutavad ka menopausi saabumise aega väga suures ulatuses geenid, näiteks need, mis peaksid kontrollima meie rakkude DNAsse tekkivate vigade parandamist.

Samas saab naine ka omalt poolt üht-teist ära teha, et oma viljakust kauem säilitada – on leitud, et suitsetajatel saabub menopaus tervelt aasta võrra varem, seevastu hilisemat menopausi on seostatud natuke suurema kehakaalu ja kehamassi indeksiga ning mõõduka füüsilise koormusega.
Seega on naise viljakas iga kõige laiemas tähenduses määratletud ühe suhteliselt laia ajalise “aknaga”, mille avab menarhe ja mille sulgumist tähistab menopausi saabumine. Tegelikult saame viljakuse kontekstis rääkida veel teistestki “akendest”, mis kontrollivad näiteks munaraku viljastumist, aga nendest juba järgmistes postitustes.