Novembris ilmus Naistelehes artikkel meeste viljakusest, mida nüüd ka siit lugeda saab: http://digi.naisteleht.ee/artiklid/kuidas-kutsuda-kurge?id=76156157 (08.11.2016)

Lapse saamine on loomulik nähtus. Sellest hoolimata ei toimu rasestumine alati ootuspäraselt kiiresti. Viivituse põhjus võib peituda mehes samaväärselt kui naises ning viiendikul paaridest jääb probleemi allikas selgumata. Kuna november on meestekuu, siis veereb jutt ümber mehe viljakuse.
Seemnerakke toodetakse elu jooksul pidevalt juurde – igas sekundis valmib 1500 uut spermi, mille täielik küpsemisprotsess kestab kolm kuud. Paraku ei jõua keha niimoodi vigu efektiivselt kontrollida-parandada ning seetõttu areneb suur hulk vigaseid seemnerakke, mis ei suuda munarakku edukalt viljastada. Isegi kui ebanormaalne sperm munarakku pääseb, ei pruugi tagajärjeks olla elujõuline ja korrektse kromosoomistikuga embrüo. Nii et kuidas saada teada, kas mees on viljakas?
Kodus ei saa naine ega mees hinnata seda, kas mehel on viljakusnäitajatega probleeme. Erektsioon ja ejakuleerimine toimuvad normaalselt isegi siis, kui seemnevedelikus on vähenenud seemnerakkude liikuvus või arv. Õnneks on mehe viljakusnäitajate kontrollimine mugav ja kiire – tuleb vaid anda spermaproov. Seemnevedelikus saab spetsialist juba mikroskoobi abil hinnata mitmeid tegureid, millest viljastumise kontekstis olulisemad on järgnevalt lahti seletatud.
Seemnerakkude arv spermas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on viljastumiseks vajalik minimaalselt 20 miljonit seemnerakku milliliitris ning ühe seemnepurske kohta 39 miljonit milliliitris (sperma maht >1,5 ml).
Seemnerakkude edasiliikuvus. Vähemalt ~60% seemnerakkudest võiks olla edasi liikuvad. Ligi 40% seemnerakkudest on aeglased, ebakorrapärase liikumisega (nn tiirutavad ümber iseenda) või on liikumatud. Taolised spermid muidugi munarakuni liikuda ei suuda.
Seemnerakkude kuju ehk morfoloogia. Mikroskoobis vaadeldakse 100 seemneraku pead, kaela, saba, arenguvigu (mitu pead, mitu saba), proportsioone. Loendamise tulemusel antakse protsentuaalne vastus seemnerakkude kohta. Viljakaks hinnatakse sperma, kus normaalseid rakke on vähemalt 4%. Seega on defektsed üle 90% seemnerakkudest!
Lisaks hinnatakse seemnevedeliku kogust, viskoossust ning teiste rakkude esinemist seemnevedelikus, teostatakse elujõulisuse ehk eosiintesti ja Mixed Antiglobulin Reaction- ehk MAR-testi, mis võimaldab kindlaks teha, kas spermas leidub seemnerakkude vastaseid antikehi.
Kuidas siis saavutada head näitajad? Kõige optimaalsem on seksida mõnepäevaste vahedega – nii jõuab keha toota piisavalt uusi seemnerakke ja spermide kontsentratsioon tõuseb. Kui aga pidada sekselus üle nädala pikkust pausi, tõuseb küll seemnerakkude hulk, aga seda just nö vanade spermide arvelt, mis edasi ei liigu. Rasestumiseks annab parima tulemuse vahekorda astumine enne ovulatsiooni – siis on spermid kindlasti jõudnud munajuhasse munarakku ootama.
Mehe viljakustervist mõjutab loomulikult ka elustiil – tasakaalustatud toitumine, trenn, piisav puhkus, madal stressitase. Seemnerakkude arvu suurendamiseks võib abi olla L-karnitiini ja L-arginiini tarbimisest, mida leidub pähklites, kalas ja punases lihas. Ka on kasulikud C- ja E-vitamiin. Negatiivselt mõjuvad viljakusele alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine, osa ravimeid ning traumad. Meeste viljatus on enamasti tingitud väljaravimata suguhaigustest ja/või eesnäärmepõletikest, mis põhjustavad seemnerakkude transpordi- või tootmisprobleemi.
Mis siis, kui eelnevast pole abi? Viljakuskliinikusse pöördumisele võiks mõtlema hakata, kui kaitsevahendita regulaarse vahekorraga ei kaasne aasta jooksul rasedust. Juhul kui spermaproovi tulemused viitavad viljakusnäitajate langusele, on enamasti võimalik leida lahendus kunstliku viljastamise näol. Kehavälise viljastamise ehk IVF (In vitro Fertilization) protseduuri korral puhastab ja töötleb spetsialist spermat, nii et seda saab kasutada laboritingimustes munaraku viljastamiseks. Kui seemnerakke on väga vähe või on nende liikuvus madal, on abiks intratsütoplasmaatiline spermi injektsioon ehk ICSI (Intracytoplasmic Sperm Injection), mille käigus laboritöötaja süstib seemneraku munarakku. Kui spermas seemnerakke ei leidu, võib arst soovitada seemnerakkude kogumist seemnejuhast või munandimanusest. Vastav operatsioon – TESA (Testicular Sperm Aspiration) või MESA (Microsurgical Epididymal Sperm Aspiration) viiakse läbi narkoosis ning saadud seemnerakke kasutatakse ICSI protseduuris. Eestis on mitmeid kliinikuid, kus oma ala parimate spetsialistide kaasabiga saab hinnata nii mehe kui naise viljakust ja leida võimalikele probleemidele üheskoos kõigile sobiv lahendus.
Artikli autor töötab androloogia labori spetsialistina ettevõttes Bioeximi, mis teeb koostööd Reproduktiivmeditsiinikeskuse (http://www.lapsesoov.ee/) ning Fertility Clinic Nordicuga (http://fertilityclinicnordic.com/).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga