Uncategorized
Viljakuse ning viljastumisega seoses levib palju eksitavat infot. Järgnevalt on võimalik lugeda kümnest levinud müüdist.1. Viljatus on naise probleem.
Keskmiselt kolmandiku viljakusprobleemidest moodustavad naisepoolsed põhjused, kolmandikul juhtudest on tegemist mehepoolse viljatusega ning kolmandik viljakusprobleemide põhjuseid on teadmata.
2. Kõige suurem tõenäosus loomulikult rasestuda esineb siis, kui seksuaalvahekord leiab aset ovulatsiooni ajal.
Mitmete uuringute tulemused on näidanud, et kõige efektiivsem on olukord, kus vahekord leiab aset 2-3 päeva enne ovulatsiooni. See tagab võimaluse, et spermid nö juba ootavad munajuhas munaraku vabanemist. Ovulatsioonijärgselt seksimine on vähem edukas, kuna ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline 24 tundi, kuid spermid elavad suguteedes mitu päeva (~72h).
3. Vahekorra järgselt tilgub sperma tupest välja ja seepärast ei teki rasedust. Padja puusade alla panemine ja seksi järgselt paar tundi voodis lamamine oleks lahendus.
Sekspoos ei mõjuta rasestumise tõenäosust. Uuringute põhjal võib koguni öelda, et spermid liiguvad emakasse ja munajuhadesse minutite jooksul peale ejakulatsiooni. Kuna ühes seemnepurskes leidub keskmiselt miljoneid sperme, siis isegi juhul, kui osa välja lekib, peaks allesjäänud varu olema munaraku viljastamiseks piisav.
4. Väikse seemnerakkude arvuga mees peaks pikemat aega seksist hoiduma, et ovulatsiooni ajaks tekiks suurem arv sperme.
Üle nädala pikkune seksuaalpaast vähendab sperma kvaliteeti. Isegi kui seemnerakkude arv veidi suureneb, toimub see vanade ja mitteliikuvate spermide arvelt, mis niikuinii munarakuni ujuda ei jaksa. Ideaalne abstinentsi pikkus on 2-5 päeva.
5. Kuna enamik paare rasestub kuu-kahe proovimise tagajärjel, on rasestumise tõenäosus naisel igas kuus vähemalt 50%.
Tegelikult on terve alla 35-aastase naise tõenäosus igakuiselt rasestumiseks 25-30%. Aasta jooksul rasestub ~90% paaridest. Viljatusprobleemide diagnoosimise eelduseks on üldjuhul enam kui aasta kestnud regulaarset kaitsmata seksi, millele ei ole järgnenud rasedust. Üle 35-aastased naised ning meditsiinilise näidustuse või ebaregulaarse menstruaaltsükliga naised võiksid end analüüsida ka kuue kuu proovimise järgselt.
6. Tervislik toitumine, regulaarne trenn ja hea füüsiline vorm – rasestumine pole mingi probleem.
Kuigi hea tervislik seisund on väga oluline, väheneb viljastumise edukus vanusega tunduvalt ning 40+ vanuses naistel on oma munarakkudega rasestumine oluliselt keerulisem kui noorematel naistel.
7. Menstruatsioon on regulaarne, seega ovulatsioon toimub ja naine on viljakas.
Regulaarse menstruatsiooniga on ovulatsiooni toimumise tõenäosus tõesti suurem kui ebaregulaarse menstruatsiooni puhul. Siiski esineb ovulatsiooniprobleeme ka 10-15 protsendil naistest, kelle tsükkel on korrapärane. Ka on oluline mõista, et lisaks ovulatsiooni toimumisele on väga oluline munarakkude kvaliteet.
8. Viljakusprobleemid kaoksid, kui vaid end lõdvaks lasta.
Kuigi stress võib ovulatsiooniprobleeme süvendada, ei ole see reeglina ainus viljakusprobleemide põhjus. Viljatus on haigus, mis vajab pädeva personali hinnangut ja ravi.
9. Mida rohkem embrüoid ühe IVF tsükli käigus siirdada, seda suurem on tõenäosus rasestuda.
Analüüsides siirdatavate embrüote arvu ja rasestumistõenäosust, ilmnes nn platooefekt. Lihtsalt väljendudes, üle kahe embrüo korraga siirdamine ei suurendanud tõenäosust rasestuda, küll aga suurenes mitmike saamise võimalus. Siiski on tõsi, et raseduse tekke tõenäosus on suurem siirdades korraga kaks embrüot (võrreldes ühega).
10. Tänapäeval saab kõiki viljakusprobleeme lahendada.
Kaasaegsed võimalused nagu seemneraku munarakku süstimine (ICSI) ja siirdamiseelne embrüo skriining (PGD, PGS) võimaldavad rasestuda ka juhtudel, mis veel mõnikümmend aastat tagasi lootusetud näisid. Paraku ei leidu siiski veel kõigele ravi ning näiteks vähenenud ovariaalse reserviga naiste munarakkude kvaliteeti parandada ei õnnestu. Küll aga saab sel juhul oma munarakke külmutada, et neid hiljem kasutada http://www.viljakus.ee/#!Kui-vajutad-snoozei-bioloogilisele-kellale/f61ta/5613b3940cf2a7bb74c973d3) või kasutada doonormunarakke, mille loovutamise kohta loe siit: http://www.viljakus.ee/#!Munarakudoonorlus-tahan-rohkem-teada/f61ta/56276b780cf2bf83be10512f).