2016. aasta lõpus noppisime Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti kodulehtedelt viljakuse ning sünniga seonduvat infot.
Lapsevanemate vanusjaotus on sarnane sajanditagusele – enim on esmakordseid emasid 25-29 aastaste naiste hulgas, isad on mõnevõrra vanemad. Sündimuse puhul on sajandi jooksul kõige suurem muutus see, et tänapäeval sünnib üle poolte lastest väljaspool abielu (nt 1992. aastal vaid 10%). Alates 2014. aastast hakkas sündide arv kasvama, kuid iive on endiselt negatiivne. Keskmiselt sündis 2015. aastal naise kohta 1,58 last, rahvastiku taastootmiseks oleks vaja vähemalt 2,1 last naise kohta.
2015. aastal teostati Eestis 2834 viljatusravi tsüklit – siirdati 4467 embrüot või viljastatud munarakku (sügooti), paraku pole veel kättesaadav käesoleva aasta statistika, sh siirdamistest tekkinud raseduste arv. Loomaks aga ettekujutust IVFi edukusest, võib võrdluseks tuua 2014. aasta tulemused: teostatud 2885 tsüklist lõppes kliinilise rasedusega 675 tsüklit ehk 23%.
Kõige sagedamini kasutavad viljatusravi 34-aastased ja nooremad naised, kuid tõusnud on ka viljatusravi tsüklite arv 40- ja 41+-vanuste naiste hulgas.
Enim siirdatakse ühe tsükli käigus kaks embrüot, kuigi võrreldes varasemaga on nii kahe kui kolme embrüo siirdamine vähenenud ja ühe embrüo siirdamine kasvanud enam kui viiendiku võrra. Kõige enam kasutatakse kehavälise viljastamise protseduuridest ICSI-t ehk spermi sisestamist otse munarakku (41%).
2015. aastal registreeriti Eesti Meditsiinilises Sünniregistris 14 051 elussündi, neist 380 ehk 2,7% olid sündinud kehavälise viljastamise tulemusel.